Koidu lugu
Lüllemäe ja Karula ümbrus on midagi imepärast, lihtsat ja täiesti omamoodi kaunist. Selles hingab paikkonna suur valitseja Mets oma lõputut laulu lauldes ja Inimene võitleb maa ja loodusnähtustega, mida kardab ja austab. Ometigi on siingi omad ja väga verised legendid.
Eduard Prantsu jutustuse järgi on tütarlapse sissemüürimine Lüllemäe kirikuseina kirjeldatud metsikute võitluste tulemusena Lüllemäe vallutanud pastor-kõrtsmiku Lülleri ja tema poegade ning kohalike Karula talupoegade - vendade Matsu Jaagu, Jüri ja Jakobi - vahel.
Vennad ei sallinud vallutajaid ja ehitasid endale sügavale metsa järsu mäe nõlvale Matsla (Madsa?) puukindluse, kust jätkasid võitlust. Kui vallutajad hakkasid päeval kirikut üles ehitama, lõhkusid vennad ehitatu öösel jälle maha. Kuid Lüller sai teada, et Matsu Jaagu pruut on tema teenija tütar Anu. Ta laskis kirikuseina augu jätta ja müüris kättemaksuks Anu sinna sisse. Vennad ajasid seepeale terve valla rahva kokku, tungisid Lüllemäele, päästsid Anu, surmasid Lülleri ja põletasid nii kiriku kui ka kõik teised hooned Lüllemäel maha.
Lülleri pojad aga põgenesid ja tulid tagasi suurema abiväega, millega vallutasid uuesti Lüllemäe. Nad ehitasid isale ilusa kalmukääpa praeguse Lüllemäe kooli vastu kaldale, kuhu on alles jäänud veel kaks väga vana puud. Samas tõotasid nad Matsla kindluse üles otsida, maatasa teha ja Anu kas elusalt või surnult tagasi tuua ning uuesti kirikuseina müürida.
Vahepeal said aga Matsu vennad teada Lülleri hauakääpast, tulid öösel Lüllemäele, tegid hauaehitise maatasa ja poosid surnud Lülleri üles.
Võitlus kestis kaua. Üks Lülleri poegadest sai jalast haavata ja ei saanud enam metsas käia. Istus kirikumajas. Tema siis nägi, kui Anu salaja oma ema juurde tuli, laskis ta kinni võtta ja uuesti kirikuseina müürida. Anu ema tappis küll lombaka, kuid Anut päästa enam ei õnnestunud. Jäigi kirikuseina ja sellele kohale raiuti kivisse rist.
Ka kavatsetud kättemaksuretk Matsla poolt ei õnnestunud, sest Lülleri pojad jälitasid Anu ema. Avastasid Matsla kindluse ja ründasid seda. Võitlused jätkusid veel pikka aega. Vahepeal läksid Lülleri pojad veel isekeskis tülli. Üks nendest läks (Lülle)mäelt alla ja ehitas endale maja Köstrejärve äärde. Sealt ta vallutas uusi maid kuni Rebasemõisani ja sõdis lakkamatult Matsla rahvaga, kes ei tahtnud alla anda ega makse maksta.
Ka tema poeg ei saanud Matsla rahvaga läbi ja kui ta kord hobusega läbi metsa ratsutas, püüti ta kinni ja uputati Raudjärve. Sellest tekkis uus ränk sõda, milleks Matsla kindlus valmis ei olnud. Kindlus vallutati, põletati maha ja vennad tapeti viimse meheni. Pääses ainult nende vana ema, kes metsa jooksis ja kaitset leidmata ennast ise samasse Raudjärve uputas.
|
