Maseri lugu
Kauni Ähijärve ääres, teine-teisel pool teed, asuvad kaks üsna sarnast maja, mis kunagi kuulunud kahele vennale. Üks vendadest, Mihkel, olnud olemuselt justkui pipratera. Kõik, mis ta ütles, kukkunud väga teravalt ja sarkastiliselt välja. Mihkel hoidnud omaette ja külalisi vastu võtta talle ei meeldinud.
Teine vend, Lembit, olnud aga lausa vastupidise iseloomuga. Talle meeldinud nalja visata ja inimesed tundnud end tema seltsis vabalt ning mugavalt. Külalisi võõrustanud ta aga heldelt.
Eelmisel sajandil müüsid Nummertite pärijad ühe talu (selle, kus elas Lembit) perekond Pihtidele. Talu nimeks sai Maseri. Kuid külalislahkus pole sellest majast kadunud. Kes teab, ehk on selle kombe alles hoidnud hea haldjas -kelle nimi võiks olla Kakuke. Ka tänastele külalistele pakub lahke perenaine maitsvat koduleiba ja vanu häid talutoite.
|
