Aprill 2011

Metsamoori ilunipid – petersell kortsude, rabarber tselluliidi vastu



Kerli Jõeäär

Irje Karjus ehk Metsamoor on elanud looduse rüpes 20 aastat, jälgides ja püüdes mõista looduses peituvat väge. Ta usub, et iga taim on vaimne olend, kellel on oma energeetika ja seeläbi kasulik mõju inimolendile.

“Kui kutsud taimed endale appi, on hea teada, millest nad sinuga “räägivad”, millist infot nad annavad ja kuidas nad sind aidata saavad. See on nagu suhtlemine sõbraga,” ütleb Võrumaal Metsamoori Pereparki juhtiv taimetark. Koduaias kasvatab Metsamoor vaid münti, monardat (maitsetaim, kasvab metsikult Ameerikas), melissi, punet ja liivateed. Muid taimi eelistab ta korjata metsikust loodusest. “Kui taim valib ise endale kasvukoha, kasvab ta väga elujõuliseks. Seepärast korjangi sealt, kus nad kõige ilusamad on.” Oma retseptides kasutab Metsamoor vaid eestimaiseid komponente. “Need taimed, mis kasvavad meile kõige lähemal, oskavad ja saavad meid ka kõige paremini aidata,” usub ta.

Kevadel korja kasepungi ja paiselehti

Ehkki enamikku Metsamoori lemmikravimtaimedest on kõige paslikum korjata ja taimekosmeetikumideks tarvitada alates varasuvest, leidub ka kevadel küllaga taimi, millega iluravi teha. “Väga sobilikud on kõik pungad, näiteks kasepungad. Need tuleks uhmris purustada ning kasutada koorivate maskide tegemiseks,” soovitab ta. Noored kaseoksad sobivad saunas kasevihaleotisena leiliveeks, kuid proovida tasub ka teisi ekstrakte: korja kevadel männi- ja kuusekasve. Et mahlad paremini välja tuleks, peaks neid veidi tampima ja siis kuuma vee peale valama.

Kasemahl sobib taimetarga sõnul peale joomise ka kõikvõimalikeks iluprotseduurideks, samuti vahtramahl. Õitsemist alustab paiseleht, iluraviks sobivad nii selle taime lehed kui ka õied. Ning muidugi nõges ja nurmenukk. Üks Metsamoori suur lemmik – kortsleht – alustab õitsemist mai lõpus, juuni alguses.

“Samas saab kuivatatud ürtidest pudrutaolise konsistentsiga toitvaid ja niisutavaid maske teha aasta ringi,” teab Metsamoor. Näiteks peterselli-tilli-piimamaski – just petersell ja till on Metsamoori sõnul ühed tõhusaimad taimed kortsude silumiseks.

Põnevaid loodusretsepte

Peterselli-tillimask
3 vart peterselli
3 vart u 10 cm pikkust tilli
1 spl rõõska piima (parim on pastöriseerimata rasvane maapiim)
Tambi värskest hakitud petersellist ja tillist uhmriga mahl välja ning sega piimaga kördiks. Hoia näol 15 minutit, seejärel loputa nägu leige veega.


Kortslehe-hapukooremask
2 kortslehe lehte
1 spl hapukoort
Peenesta kortslehed ja uhmerda, kuni mahl eraldub. Sega hapukoorega ühtlaseks massiks, hoia puhastatud näol 15 minutit.


Metsamoori ürdisalv
0,5 tl raudrohtu
0,5 tl nõgeseid
0,5 tl kummelit
0,25 l linaõli
50 g mesilasvaha
Vala õli keraamilisse kannu ja kuumuta vesivannil. Pane taimed teeklambri sisse ja aseta õlisse toimima. Kuumuta pool tundi, võta taimed välja ja lisa mesilasvaha. Kuumuta, kuni vaha on sulanud. Vala salv kuumana purkidesse, sule kaanega. Salv säilib toatemperatuuril vähemalt pool aastat.


Nõgese- või kaselehe loputusvesi
1 l nõgese- või värskeid kaselehti
5 l vett
Vala ürtidele peale keev vesi, lase jahtuda endale meelepärase temperatuurini, kurna ja vala selle veega end pärast pesemist üle.


Nurmenuku-jääkuubikud
1 spl nurmenukuõisi
1 klaas vett
Vala keev vesi nurmenukuõitele, lase jahtuda ja kurna. Vala tõmmis jääkuubikute vormi ja aseta sügavkülmikusse. Nende jääkuubikutega on hea määrida nägu pärast sauna. Nurmenukk on rahustava ja põletikuvastase toimega.


Talvine kadakaviht
5–6 kadakaoksa
3 kuivatatud salveioksa
Seo viht nii, et salveioksad jääksid kadakaokste vahele, muidu hakkavad lehed vihtlemise ajal kergesti pudenema. Leota enne kasutamist vihta kuumas vees. Hiljem saad seda vihaleotusvett kerisele piserdada või pärast pesemist ennast sellega üle kallata.
Kadakal ja salveil on puhastav toime. Viheldes kadakavihaga ja loputades end kadakaveega, uhad maha negatiivse ning teed ruumi tervisele, rahulolule, üksteisemõistmisele ja sõprusele.


Rahustav näo- ja kaelaõli
1 tl angervaksa
1 tl raudrohtu
1 tl naistepuna
0,5 l valge sinepi õli
Pane õli keraamilisse kannu ja veevannile soojenema. Lisa sinna tükeldatud taimed. Kuumuta veevannil pool tundi ja kurna taimed õli seest välja. Pane õli korgiga pudelisse ja säilita külmkapis. Seal võid hoida teda vähemalt kaks nädalat. Kasuta õli näol ja kaelal (võib ka mujal), kui lihased on pinges ja valutavad.


Silmaaluste kaitseõli
1 tl rukkililleõisi
1 tl saialilleõisi
0,25 l eestimaist linaõli
Pane õli keraamilisse kannu veevannile soojenema. Lisa tükeldatud taimed. Kuumuta veevannil pool tundi, seejärel kurna taimed õli seest välja. Pane õli korgiga pudelisse, säilita külmkapis, kanna õhtuti silmaalustele.


Kui silmad on turses

  • Hoia silmalaugudel kümme minutit raudrohu-lilleveega niisutatud vatipadjakesi.
  • Pane laugude peale saialilleõisikuid.
  • Pane laugudele paiselehe lehed, olles need eelnevalt käte vahel pehmemaks mudinud.
  • Pane laugudele raudrohu-, salvei- või rukkililletees niisutatud vatipadjakesed (soovitav jahedas tees). Hoia laugudel 15 minutit.
  • Aseta laugudele rukkililletee-jääkuubikud.
  • Pane suletud laugudele riivitud kartulit ja hoia laugudel 15 minutit.

  • Turgutavad taimeveed

    “Ma ise puhastan nägu lilleveega. Valmistan seda spetsiaalse “õlipoti” abil destillatsioonimeetodil,” ütleb Metsamoor. Selleks paneb ta taimed õlipotti vee kohale ja kuumuse toimel hakkab vesi aurustuma, võttes kaasa taimedes olevad eeterlikud õlid. Kui veekindlat silmameiki soovitab taimetark eemaldada tavalise toiduõliga (nt linaõliga), siis tavalise meigi eemaldamiseks piisabki lilleveest.

    “Lillevees sisalduvad taime kõige kasulikumad omadused. Olen teinud lillevett meie oma Eestimaa taimedest, sest need elavad meie lähedal ja neil on meile kõige rohkem “rääkida”,” ütleb Metsamoor. “Lillevesi on väga võimas. Näiteks melissivesi tagab hea une, raudrohuvesi aga annab palju energiat ja elujõudu, mündivesi leevendab, puhastab meelt, on hea väsinud mõistusele.”

    Kuna lillevett on ise raske teha ja see nõuab teatud aega, pühendumist ja spetsiaalset õlipotti, on lillevett lihtsam osta ökopoest või apteegist. See säilib klaaspudelis vähemalt aasta.

    Õhtusteks iluprotseduurideks tuleks kasutada rahustava toimega lillevett ja näoteed, sobivad naistenõges, meliss, kummel, pärnaõis. Näoteed saab kasutada paar päeva järjest, kui ühest kasutuskorrast järele jäänud teed säilitada külmkapis.

    Metsamoori pere teeb kevaditi läbi ka ühe kümnepäevase nõgeseteekuuri, et tervist tugevdada. Seni, kuni nõgesed värsked, söövad nad ka nõgesekotlette ja nõgesekrõpse.

    Seebiga või seebita

    Üks ilunipp on Metsamooril veel – ta ei pesegi end iga päev seebiga. “Looduskeskkonnas pole vaja nahka iga päev pesuainetega pesta, need uhuvad maha naha loomuliku kaitsekihi. Piisab, kui hõõruda nahka pisut nuustiku või svammiga, ergutamaks vereringet,” soovitab ta. Keha aga võib pärast hõõrumist üle loputada ürdi-loputusveega.

    Saunas peseb Metsamoor end puutõrva- või kitsepiimaseebiga ning kasutab istumisalusena mitte puidust, vaid hoopis mõnd taimelehest alust. Rabarberileht istmiku all mõjub hästi tagumikule, sest oblikhape hävitab tselluliiti. Rabarberilehti võib saunas mässida ka ümber puusade ja reite. Toniseeriv toime on ka takja- ja paiselehe lehtedel.